OMEP Eesti

TEEL LOOVA JA LOOMULIKU ÕPPIMISE POOLE

Evelin:) — Tue, 02 Jun 2009 14:54:37 +0000

Õpetajate suvelaager 3. – 5. august RaplamaalTarsi turismitalus www.hot.ee/tarsi/

Osalustasu 850.-

Info ja registreerimine:
evelin@nublu.ee
Tiiu.Kuurme@tlu.ee

Kohtade arv piiratud. Registreerimise tähtaeg: 22. juuni.

Kavas:

ülevaade Uku Masingu filosoofiast (Juuru koguduse õpetaja Tauno Kibur)
loeng dialoogifilosoofiast (Ivar Tröner)
siidimaal
loov õppimine looduses (Evelin Tamm)
loodusmatkad Keava rabasse ja Kõnnumaale
mini-teatriõhtu
lisaks omavahelised arutelud-vestlused Eesti hariduselust ja õpetajaks olemisest (Tiiu Kuurme jt).

Ivar Tröner on kliinilise psühholoogia doktorant Helsingi Ülikoolis, Lastevanemate Liidu haridus- ja teaduskonsultant. “Paradoks ongi selles, et õnnelikud inimesed ei ole kõige rikkamad ega targemad. Tundke rõõmu sellest, et käite kahe jala peal ja olete terved. See on juba piisav põhjus. Loovust ja naeratust peaks igas päevas rohkem olema,” usub õnnelikkuse uurija Ivar Tröner. http://www.parnupostimees.ee/061108/artiklid/10090517_1.php

Täna algas OMEP Euroopa konverents Türgis

Evelin:) — Tue, 28 Apr 2009 21:47:29 +0000

Kreeka Rahvusliku OMEP Komitee korraldab sellel aastal Euroopa regiooni koosoleku ja konverentsi, mis toimub 28. – 30. aprillil 2009 Kreekas Syrose saarel.

Kavas on kolm peamist üritust: Euroopa regiooni koosolek, Euroopa konverents ja Täidesaatev Komitee. Lisaks toimub mitmeid alaüritusi: lasteaia külastus, ekskursioon Syrosel, kultuuriprogramm ja palju teisi häid üllatusi.

Info: http://www.omep.gr/europeanmeeting.htm
euroconference2009@gmail.com

Eelmisel aastal toimus kohtumine Slovakkias, sellest saad lähemalt lugeda siit.

Kas liituda Koostöökogu Hartaga?

Evelin:) — Tue, 28 Apr 2009 21:35:00 +0000

23. aprillil kogunes taaskordne kodanikuühiskonna foorum, mis jätkas arutelu ettepanekuteks Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele, et luua eeldused uueks tõusuks majanduses ja ühiskonnaelus.

Muuhulgas käsitletakse harta aruteludes mitmeid OMEP Eestile olulisi teemasid nagu haridus, pere ja lapsed. OMEP Eestist on Harta protsessist osa võtnud Ene Tomberg ja Evelin Tamm. Kas OMEP Eesti peaks ka Hartaga ametlikult liituma? Kõik kommentaarid on teretulnud!

Väljavõte Koostöökogu pressiteatest:

Käesoleva aasta veebruarikuus pöördus Koostöö Kogu koos tööandjate ja ametiühingute esindajatega Eesti valitsusväliste organisatsioonide poole üleskutsega (Eesti Ühishuvi ja Koostöö Deklaratsioon) valmistada ette omapoolsed ettepanekud Riigikogule ja valitsusele majanduskriisiga toimetulekuks ja eelduste loomiseks uueks tõusuks majanduses ning ühiskonnaelus. Vastavasisuline Harta Ettepanek antakse esindusdemokraatia institutsioonidele üle juunikuus.

Pärast konsultatsioone Harta osalistega kinnitas Koostöö Kogu nõukogu Eesti Ühishuvi ja Koostöö Deklaratsiooni lõppteksti (http://www.kogu.ee/?id=10900), mis on avatud ühinemiseks kõigile Eesti kriisist väljaviimisest huvitatud avalik-õiguslikele isikutele ja institutsioonidele, sealhulgas Vabariigi Valitsusele, ning sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, sealhulgas poliitilistele erakondadele.

Eesti Koostöö Kogu (EKK) www.kogu.ee on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. Möödunud aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument – Harta 2008. Edaspidi iga kolme aasta tagant uuendatav Harta 2008 keskendub Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale – rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nende põhjal sõnastavad Harta osalised konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud 67 organisatsiooni.

EKK ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. EKK tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis. Möödunud aasta novembris esitas EKK Harta Ettepaneku Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele Eesti hariduse tulevikuvalikutest, lähtudes oluliste muudatuste vajadusest selles prioriteetses valdkonnas (http://www.kogu.ee/?id=10782). 9. märtsil esitles EKK Eesti Inimarengu Aruannet 2008, mille keskmes on Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteet (http://www.kogu.ee/?id=10948)

OMEP Eesti tegevuskava 2009

Evelin:) — Tue, 28 Apr 2009 21:22:06 +0000

Tööplaan põhieesmärkide saavutamiseks:

Nr	Eesmärgid ja võtmetegevused aastal 2009		Vastutaja	Mõõdikud
1. Tõsta huvi laste varajase kasvatusega seotud temaatika vastu.
1.1		Eliitkoolide katsed Mai lõpus ühes päevalehes artikkel eliitkoolidesse kandideerimisest Ümarlaud Tallinnas		Ilmunud artikkel ja toimunud ümarlaud
1.2		Sügisel ühes päevalehes artikkel lastevanemate võimalustest harida ennast varajase kasvatuse teemadel		Ilmunud artikkel
1.3		Loodud blogi pidev täiendamine ja selle aadressi levitamine: · Artiklites · Avalikel esinemistel · Koostööpartnerite kodulehtede abil		Blogi külastatavus
1.4		Osalemine ühiskondlikes organisatsioonides Ülevaated blogis		Osalemiste arv olulistel üritustel
1.5		Osaleda OMEP Euroopa Assambleel ja teha sealt kuuldust ülevaatlik artikkel Õpetajate lehte ja blogisse		Ilmunud artikkel
1.6		Kui suured on rühmad lasteaias, kuidas toimib valverühmade süsteem, milline on mõju lapsele – uuringud ja tähelepanu juhtimine		Uurimus
1.7		Laste traumade ennetustöö. Ülevaade Tallinna statistikast ja raskemad õnnetused ka mujalt Eestist.	Ene Tomberg	Ülevaade
1.8		Lastehoiu ja lasteaia valdkondade nõuete ühildamine lapse parimast huvist lähtudes		Ümarlaud
1.9		Leida ajakirjanik, kes räägib lastevanematele meie teemadest pidevalt
1.10		Kuidas veeta aega oma lapsega – praktilised nõuanded perele, liikumise tähtsus	Kristi Vinter	Artikkel
1.11		Pere ja Kodu nõuanneteleht ära rebitav	Evelin ja Ene	Kohtumine

2. Viia läbi uuringuid ja analüüse, mis käsitlevad laste varajast kasvatust.
2.1	Kaardistada olemasolevad teemakohased uuringud ja luua lingikogu mille kaudu on võimalik neile kiiresti ligi pääseda (blogis omaette alalõik)			Olemasolev lingikogu
2.2	Teha tööd selle nimel, et 2010. aasta inimarengu aruandes oleks üks alalõik pühendatud lastele			Alalõik on uuringus olemas
3. Toetada kõikide osapoolte koolitust.
3.1	Alustada varajase kasvatusega tegelevate isikute ja institutsioonide suvekooli kontseptsiooni väljatöötamist			Kontseptsiooni esmane draft on olemas
3.2	Suvepiknik Botaanika aias. Teema? Nüganeni, Harriet Toompere (Draamateater) pere			Piknik 40 osalejaga
4. Pakkuda tuge erinevatele osapooltele, kes puutuvad kokku laste varase kasvatusega.
4.1	Uuringute tutvustamine ja vahendamine		Evelin Tamm	Kodulehel info väljas
4.2	Artiklid ja piknik
4.3	Õppevisiitide läbiviimine tutvustamaks erinevaid organisatsioone			2 õppevisiiti; 5 organisatsioonis; 25 osalejat
4.4	Ümarlaud - lastehoiu ja lasteaia teemaline - eliitkoolide katsetest			2 ümarlauda; 40 osalejat; 2 artiklit kohtumisest
5. Tõsta organisatsiooni võimekust.
5.1	Uuendada organisatsiooni põhikiri ja valida uus juhatus			Põhikirja uuendus on kinnitatud. Uus juhatus on valitud
5.2	Luua nimekiri võimalikest OMEP-i liikmetest			Olemasolev nimekiri
5.3	Kaasata kõige olulisemad organisatsioonid kasutades individuaalset lähenemist ja selgitustööd			Uute kaasatud organisatsioonide hulk
5.4	Astuda ise nende organisatsioonide liikmeks, kes võivad toetada OMEP eesmärkide saavutamist			Liikmelisus organist-sioonides

OMEP Eesti kogub temaatilisi uurimusi

Evelin:) — Tue, 28 Apr 2009 09:38:40 +0000

OMEP Eesti üheks eesmärgiks on kaardistada ja koguda viiteid kuni 8 aastaste laste elu ja heaoluga seotud uurimustest ja artiklitest.

Selleks on teretulnud kõik viited ja kommentaarid aadressil evelin (ät) nublu.ee . Esimese pääsukesena on infot saatnud Kristi Vinter TPSist.

Tallinna Peadgoogilise Seminari üliõpilaste töid saab vaadata seminaris kohapeal. Millistel teemadel on uurimusi tehtud? Seda saab otsida raamatukogukataloogist (otsisõna diplomi- või lõputöö) http://www.tps.edu.ee/riks/.

Õppekäik Nublu lapsehoidu!

Evelin:) — Tue, 28 Apr 2009 09:03:18 +0000

Järgmine OMEP Eesti koosolek on ühendatud õppekäiguga lapsehoidu. 20. mail algusega kell 16:00 tutvume Nõmme Nubluga Voolu 8B aadressil ja arutame OMEP Eesti tegevuskavaga seotud teemasid.

Anna enda tulekust teada:

evelin (ät) nublu.ee

Nublust saad lähemalt lugeda www.nublu.ee

Liikumisrõõm Eestis 2009

Evelin:) — Tue, 21 Apr 2009 09:18:09 +0000

Eile 20. aprillil toimus Tallinna Õpetajate Majas Eesti-Soome liikumiskasvatusliku koostöö kolmas konverents Liikumisõõm Eestis.

Ettekande Soome Turu linna arendusprojektist Kool liikvele! tegi Anu Oittinen. Ta märkis, et õpilaskond on selgelt jagunenud kahte leeri: ühed, kes liiguvad meeleldi ja teised, kes liikumisest püüavad kõrvale hoida. Anu Oittineni arvates saab selline lõhenemine alguse perekonnast ja on kooliajaks kujunenud märkimisväärseks probleemiks. Osad lapsed kardavad kehalise kasvatuse tunde, nad ei soovi osaled ja ka vahetundides on nad pigem passiivsed. Lasteaedades ja lapsehoidudes tehtav töö lastevanemate ja laste kehalise aktiivsuse ja terviseteadlikkuse tõstmiseks on seega väga tähtis.

Soome Turu linna meeskond kaasas oma projekti käigus lapsed kui aktiivsed koolikeskkonna loojad ja protsessides osalejad. Sellist praktikat on Eestis veel vähe ning õppida on soomlaste kogemustest palju.

Koolid liikvele! projektis analüüsis esmalt iga kool oma keskkonda laste liikumisvõimalusi silmas pidades, seejärel määratleti ühiste huvide valdkonnad ja asuti väikeste sammude haaval koolide tegevuskultuuri muutma.

Milliseid lahendusi leiti?

-vaadati üle koolipäeva struktuur, vahetund peab olema pikem, et lapsed saaksid sellel ajal õues mängida ja liikuda

-kooliaiad on olulised, loodi uusi võimalusi (Turu laste disainitud pallisein),avati kooliajad kõikidele kasutamiseks

- koolitee turvalisuse probleem, lapsed peavad saama jalgsi või rattaga kooli tulla

-noorte liikumisele suunatud klubiline tegevus, mis aktiviseeriks ka mittesportlikke noori liikuma

-vanematele lastele mõeldi välja erinavad programmid, nagu personaaltreener

-vahenditekorv igale klassile vahetunnis mängimiseks, mis sisaldab hüppenööre, palle, keksukumme

-mängude uurimine ja uute mängude õpetamine

-noorte aktiivne kaasamine (vanemad õpetavad nooremaid, koristatakse koos õuelt lund, kooliaia korrashoid jne)

-asfaldimaalid, mis aktiveeriksid liikuma (keks, labürint)

-vahendite meisterdamine käsitöötundides

-disainivõistlused koolides

-tervisevihik kooli- ja koduvaheliseks suhtlemiseks igale lapsele

Soomlased olid kirjutanud oma projektile jätku, kuhu soovisid kaasata Tallinna koole ja miks mitte lasteaedu. Loodame, et tulevikus laseb ka meie kool lapsed jälle õue mängima ja tegeleb aktiivsemalt nende tervikliku arendamisega.

Lähemalt saab projektist lugeda www.koulutliikelle.fi

Evelin Tamm

Koolikatsetest avalikus meedias

Evelin:) — Tue, 07 Apr 2009 21:37:42 +0000

Tegin väikse otsingu ja panen leiud siia üles. Loetelu poolik ja seda tuleks jätkata. Palun täiendage, kui olete kirjutanud või lugenud ajakirjandusest sellel teemal!

Huvitav oleks teada, mida ise arvate… kommentaare saab samuti siia lehele postitada.

2009. aastal ilmunud

Jaanuaris:

Saks: kaotada tuleks hoopis katsed esimesse klassi

“Minu arvates peaks arutlema ka selle üle, mis toimub eliitkoolides enne esimesse klassi vastuvõttu. Probleem saab alguse tegelikult juba lasteaias. Selleks, et katsed edukalt läbida, pannakse lapsed eelkooli, mille vanemad peavad kinni maksma,” rääkis Katrin Saks saadetud pressiteates.

Tema sõnul näib see kõik pigem äriprojektina, mille teeb jaburaks see, et tunnid, kus lapsed käivad, on sageli samad, mis lasteaias ning sageli ka samal ajal.

“Lõppkokkuvõttes on tegemist topeltkuluga, rääkimata sellest, et laste sortimine nii varajases eas pole õige. Ma saan aru, kui tegemist on muusikakooliga, mis nõuab kaasasündinud andeid, aga tavakooli puhul sellist asja ei peaks olema,” lisas Saks.

Kreitzberg on I klassi sisseastumiskatsete vastu

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi hinnangul on sisseastumiskatsed gümnaasiumi tasemel vajalikud, kuid I klassi minemisel tuleks katsed mõne üksiku erandiga kaotada.

Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine lõpetab esimese klassi katsed

Eelnõus on sätted, mille kohaselt põhikool ja gümnaasium töötavad reeglina eraldi õppeasutustena ning igal esimesse klassi minejal on oma elukohajärgne kool, mis peab selle lapse vastu võtma, teatas haridusministeerium.
See ei vähenda õpilase vabadusi võimaluse korral ka mõne teise kooli valimisel, kuid talle määratud koht kodulähedases koolis peab olema.

Veebruaris:

Leesi: koolikatsed on aastatega läbi proovitud

Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi hoiatas, et kui võõrkeele süvaõppega koolid peavad loobuma esimese klassi sisseastumiskatsetest, peavad need koolid ka oma programmi üle vaatama, sest igaühele pole süvaõpe jõukohane.

Eelnõu seaks keerulisse olukorda näiteks võõrkeele süvaõppega koolid, kuhu on tohutu tung ning seega on vaja välja sõeluda andekamad lapsed, vahendavad ERR Uudised.

2008. aastal ilmunud:

Koolikatsed, agressiivsed vanemad ja rahutud lapsed – Õhtuleht

Artikkel on koostatud vene ajakirjandust refereerides Eesti vene koolide kogemusest lähtuvalt.

Varasemad artiklid:

ETV Valimisstuudio: koolikatsed, õpetajate palgad ja inimpõud – Postimees

ETV Valimisstuudios väitlesid suuremate erakondade esindajad hariduse ja teaduse teemadel. Saates väitlesid reformierakondlane Taavi Rõivas, Tõnis Lukas Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Mailis Reps, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg, rahvaliitlane Jaak Allik, roheline Tanel Tammet ja kristlik demokraat Peeter Võsu. Saatejuhid olid ETV uudistejuht Andres Kuusk ja Eesti Raadio uudistejuht Hanno Tomberg.

Toivo Maimets: Miks mulle ei meeldi koolikatsed? – Päevaleht

Põhjendab, miks talle haridusministrina ei meeldi koolikatsed.

Koolikatsete kaotamine – kas poolt või vastu?

Artikkel paljude inimeste kommentaaridega.

Tõnis Lukas Riigikogu liikmena: “Kui võtame ära filtri mingi kooliastme eest, siis on see vaja paigutada kusagile mujale. Põhimõtteliselt on võimalik ette kujutada, et katseid üldhariduskoolide esimestesse klassidesse astumiseks ei tehta, kuid kindlasti peab tegema muusikakatseid ja ka balletikooli katseid.

Päris ilma katseteta ei saa, aga et kõigis koolides oleks vähemalt üks piirkonnaklass, seda kujutan küll ette.

Haridusministeeriumilt, haridusministrilt ja tema nõuandjatelt ootaksin, et selliste oluliste ettepanekute tegemise eel oleks tõsiselt analüüsitud, kuidas mõjutab nii koolivõrgu arengut kui ka vanemate vabadust lapsele kooli valida juba vastu võetud Riigikogu otsus, et klassis ei tohi olla üle 24 lapse.

See mõju on väga laialdane ja enne kui teha järgmine oluline muudatus, peaks olema selge, kuidas tehtud otsused on juba mõjunud. Seda analüüsi ma näinud ei ole.

Ka mina tegin sellesse eelnõusse muudatusettepanekuid, üks neist puudutab ka katseid. Praegu võib ju gümnaasiumidessegi võtta ilma katseteta ja see on kurjast – gümnaasiumi vastuvõtt peab küll olema valikuline. “

Kogus: Evelin Tamm

OMEP Eesti koosolek 22.04 kell 10:00 TPSis Räägu 49

Evelin:) — Tue, 07 Apr 2009 20:12:31 +0000

JärgmineOMEP Eesti koosolek toimub Tallinna Pedagoogilises Seminaris Räägu 49 kolmapäeval 22. aprillil 2009 algusega kell 10:00.

P ä e v a k a v a s :

Osalejate lühitutvustus
OMEP Eesti eesmärgid ja tegevussuunad – eelmiste koosolekute kokkuvõte ja teemade edasi arendamine
OMEP Eesti uue juhatuse valimine
OMEP Eesti sõnum OMEP Euroopa organisatsioonidele

Palun andke enda osalemisest teada
evelin ät nublu.ee

OMEP Eesti koosolek 24.03.09

Evelin:) — Tue, 31 Mar 2009 08:58:26 +0000

Sissejuhatus

OMEP Eesti tegevusega alustati 1988. aastal. Seega ulatub OMEP Eesti ajalugu tagasi 20 aastat. Sellest aktiivselt tegutseti ligikaudu 12 aastat. Korraldati Eestis seminare, koolitusi, konverentse, kirjutati mitmeid artikleid ja osaleti väliskonverentsidel.

Tänaseks on jõutud uude arenguetappi ja organisatsiooni tegevus tuleb ümber organiseerida ja uuesti käivitada aktiivne tegevus.

Visioon:

OMEP Eesti on aastaks 2014 varajase kasvatusega tegelevaid organisatsioone ja inimesi koondav, elujõuline ja mõjukas ühendus.

Missioon:

OMEP Eesti missiooniks on kuni kaheksa aastaste laste arengut soodustava võrgustiku toetamine ja lapsepõlve väärtustamine.

Põhiväärtused:

Lapsekesksus – meie tegevuse keskpunktiks on laps ja tema varajane kasvatus.

Perekond – me hindame lapse kõige paremaks kasvukeskkonnaks perekonda.

Avatus – me oleme avatud uutele ideedele, muutustele ja kõigele positiivsele.

Järjepidevus – me arvame, et laste varajases kasvatuses ning pereväärtuste edasikandmisel on kõige olulisem järjepidevus.

Põhieesmärgid:

1. Tõsta huvi laste varajase kasvatusega seotud temaatika vastu.

2. Tõsta organisatsiooni võimekust.

3. Pakkuda tuge erinevatele osapooltele, kes puutuvad kokku laste varase kasvatusega.

4. Viia läbi uuringuid ja analüüse, mis käsitlevad laste varajast kasvatust.

5. Toetada kõikide osapoolte koolitust.

Tööplaan põhieesmärkide saavutamiseks:

Nr	Eesmärgid ja võtmetegevused aastal 2009	Vastutaja	Mõõdikud
1. Tõsta huvi laste varajase kasvatusega seotud temaatika vastu.
1.1	Mai lõpus ühes päevalehes artikkel eliitkoolidesse kandideerimisest		Ilmunud artikkel
1.2	Sügisel ühes päevalehes artikkel lastevanemate võimalustest harida ennast varajase kasvatuse teemadel		Ilmunud artikkel
1.3	Loodud blogi pidev täiendamine ja selle aadressi levitamine: · Artiklites · Avalikel esinemistel · Koostööpartnerite kodulehtede abil		Blogi külastatavus
1.4	Osalemine ühiskondlikes organisatsioonides		Osalemiste arv olulistel üritustel
1.5	Osaleda OMEP Euroopa Assambleel ja teha sealt kuuldust ülevaatlik artikkel Õpetajate lehte ja blogisse		Ilmunud artikkel
2. Viia läbi uuringuid ja analüüse, mis käsitlevad laste varajast kasvatust.
2.1	Kaardistada olemasolevad teemakohased uuringud ja luua lingikogu mille kaudu on võimalik neile kiiresti ligi pääseda (blogis omaette alalõik)		Olemasolev lingikogu
2.2	Teha tööd selle nimel, et 2010. aasta inimarengu aruandes oleks üks alalõik pühendatud lastele		Alalõik on uuringus olemas
3. Toetada kõikide osapoolte koolitust.
3.1	Alustada varajase kasvatusega tegelevate isikute ja institutsioonide suvekooli kontseptsiooni väljatöötamist		Kontseptsiooni esmane draft on olemas
4. Pakkuda tuge erinevatele osapooltele, kes puutuvad kokku laste varase kasvatusega.
4.1	Tegevused 1.4 ja 1.5
4.2	Tegevus 2.1
4.3	Tegevus 3.1
5. Tõsta organisatsiooni võimekust.
5.1	Uuendada organisatsiooni põhikiri ja valida uus juhatus		Põhikirja uuendus on kinnitatud. Uus juhatus on valitud
5.2	Luua nimekiri võimalikest OMEP-i liikmetest		Olemasolev nimekiri
5.3	Kaasata kõige olulisemad organisatsioonid kasutades individuaalset lähenemist ja selgitustööd		Uute kaasatud organisatsioonide hulk
5.4	Astuda ise nende organisatsioonide liikmeks, kes võivad toetada OMEP eesmärkide saavutamist		Liikmelisus organist-sioonides