Arhiveeri uurimused ja artiklid

OMEP Eesti tegevuskava 2009

aprill 28, 2009 kell 9:22 p.l. · Rubriigid: õpetajaharidus, koolikatsed, Koolitused ja konverentsid, koostöö, lapsehoid, lasteaed, lastekaitse, organisatsioon, tervis, uurimused ja artiklid, vanemaharidus

Tööplaan põhieesmärkide saavutamiseks:

Nr

Eesmärgid ja võtmetegevused aastal 2009

Vastutaja

Mõõdikud

1. Tõsta huvi laste varajase kasvatusega seotud temaatika vastu.

1.1

Eliitkoolide katsed

Mai lõpus ühes päevalehes artikkel eliitkoolidesse kandideerimisest

Ümarlaud Tallinnas

Ilmunud artikkel ja toimunud ümarlaud

1.2

Sügisel ühes päevalehes artikkel lastevanemate võimalustest harida ennast varajase kasvatuse teemadel

Ilmunud artikkel

1.3

Loodud blogi pidev täiendamine ja selle aadressi levitamine:

· Artiklites

· Avalikel esinemistel

· Koostööpartnerite kodulehtede abil

Blogi külastatavus

1.4

Osalemine ühiskondlikes organisatsioonides

Ülevaated blogis

Osalemiste arv olulistel üritustel

1.5

Osaleda OMEP Euroopa Assambleel ja teha sealt kuuldust ülevaatlik artikkel Õpetajate lehte ja blogisse

Ilmunud artikkel

1.6

Kui suured on rühmad lasteaias, kuidas toimib valverühmade süsteem, milline on mõju lapsele – uuringud ja tähelepanu juhtimine

Uurimus

1.7

Laste traumade ennetustöö. Ülevaade Tallinna statistikast ja raskemad õnnetused ka mujalt Eestist.

Ene Tomberg

Ülevaade

1.8

Lastehoiu ja lasteaia valdkondade nõuete ühildamine lapse parimast huvist lähtudes

Ümarlaud

1.9

Leida ajakirjanik, kes räägib lastevanematele meie teemadest pidevalt

1.10

Kuidas veeta aega oma lapsega – praktilised nõuanded perele, liikumise tähtsus

Kristi Vinter

Artikkel

1.11

Pere ja Kodu nõuanneteleht ära rebitav

Evelin ja Ene

Kohtumine

2. Viia läbi uuringuid ja analüüse, mis käsitlevad laste varajast kasvatust.

2.1

Kaardistada olemasolevad teemakohased uuringud ja luua lingikogu mille kaudu on võimalik neile kiiresti ligi pääseda (blogis omaette alalõik)

Olemasolev lingikogu

2.2

Teha tööd selle nimel, et 2010. aasta inimarengu aruandes oleks üks alalõik pühendatud lastele

Alalõik on uuringus olemas

3. Toetada kõikide osapoolte koolitust.

3.1

Alustada varajase kasvatusega tegelevate isikute ja institutsioonide suvekooli kontseptsiooni väljatöötamist

Kontseptsiooni esmane draft on olemas

3.2

Suvepiknik Botaanika aias. Teema? Nüganeni, Harriet Toompere (Draamateater) pere

Piknik 40 osalejaga

4. Pakkuda tuge erinevatele osapooltele, kes puutuvad kokku laste varase kasvatusega.

4.1

Uuringute tutvustamine ja vahendamine

Evelin Tamm

Kodulehel info väljas

4.2

Artiklid ja piknik

4.3

Õppevisiitide läbiviimine tutvustamaks erinevaid organisatsioone

2 õppevisiiti;

5 organisatsioonis;

25 osalejat

4.4

Ümarlaud

- lastehoiu ja lasteaia teemaline

- eliitkoolide katsetest

2 ümarlauda;

40 osalejat;

2 artiklit kohtumisest

5. Tõsta organisatsiooni võimekust.

5.1

Uuendada organisatsiooni põhikiri ja valida uus juhatus

Põhikirja uuendus on kinnitatud. Uus juhatus on valitud

5.2

Luua nimekiri võimalikest OMEP-i liikmetest

Olemasolev nimekiri

5.3

Kaasata kõige olulisemad organisatsioonid kasutades individuaalset lähenemist ja selgitustööd

Uute kaasatud organisatsioonide hulk

5.4

Astuda ise nende organisatsioonide liikmeks, kes võivad toetada OMEP eesmärkide saavutamist

Liikmelisus organist-sioonides

Lisa kommentaar

OMEP Eesti kogub temaatilisi uurimusi

aprill 28, 2009 kell 9:38 e.l. · Rubriigid: uurimused ja artiklid

OMEP Eesti üheks eesmärgiks on kaardistada ja koguda viiteid kuni 8 aastaste laste elu ja heaoluga  seotud uurimustest ja artiklitest.

Selleks on teretulnud kõik viited ja kommentaarid aadressil evelin (ät) nublu.ee . Esimese pääsukesena on infot saatnud Kristi Vinter TPSist.

Tallinna Peadgoogilise Seminari üliõpilaste töid saab vaadata seminaris kohapeal.  Millistel teemadel on uurimusi tehtud? Seda saab otsida raamatukogukataloogist (otsisõna diplomi- või lõputöö)  http://www.tps.edu.ee/riks/.

Lisa kommentaar

Koolikatsetest avalikus meedias

aprill 7, 2009 kell 9:37 p.l. · Rubriigid: koolikatsed, laps, lapsepõlv, lasteaed, lastekaitse, seadused, uurimused ja artiklid

Tegin väikse otsingu ja panen leiud siia üles.  Loetelu poolik ja seda tuleks jätkata.  Palun täiendage, kui olete kirjutanud või lugenud ajakirjandusest sellel teemal!

Huvitav oleks teada, mida ise arvate… kommentaare saab samuti siia lehele postitada.

2009. aastal ilmunud

Jaanuaris:

Saks: kaotada tuleks hoopis katsed esimesse klassi

“Minu arvates peaks arutlema ka selle üle, mis toimub eliitkoolides enne esimesse klassi vastuvõttu. Probleem saab alguse tegelikult juba lasteaias. Selleks, et katsed edukalt läbida, pannakse lapsed eelkooli, mille vanemad peavad kinni maksma,” rääkis Katrin Saks saadetud pressiteates.

Tema sõnul näib see kõik pigem äriprojektina, mille teeb jaburaks see, et tunnid, kus lapsed käivad, on sageli samad, mis lasteaias ning sageli ka samal ajal.

“Lõppkokkuvõttes on tegemist topeltkuluga, rääkimata sellest, et laste sortimine nii varajases eas pole õige. Ma saan aru, kui tegemist on muusikakooliga, mis nõuab kaasasündinud andeid, aga tavakooli puhul sellist asja ei peaks olema,” lisas Saks.

Kreitzberg on I klassi sisseastumiskatsete vastu

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi hinnangul on sisseastumiskatsed gümnaasiumi tasemel vajalikud, kuid I klassi minemisel tuleks katsed mõne üksiku erandiga kaotada.

Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine lõpetab esimese klassi katsed

Eelnõus on sätted, mille kohaselt põhikool ja gümnaasium töötavad reeglina eraldi õppeasutustena ning igal esimesse klassi minejal on oma elukohajärgne kool, mis peab selle lapse vastu võtma, teatas haridusministeerium.
See ei vähenda õpilase vabadusi võimaluse korral ka mõne teise kooli valimisel, kuid talle määratud koht kodulähedases koolis peab olema.

Veebruaris:

Leesi: koolikatsed on aastatega läbi proovitud

Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi hoiatas, et kui võõrkeele süvaõppega koolid peavad loobuma esimese klassi sisseastumiskatsetest, peavad need koolid ka oma programmi üle vaatama, sest igaühele pole süvaõpe jõukohane.

Eelnõu seaks keerulisse olukorda näiteks võõrkeele süvaõppega koolid, kuhu on tohutu tung ning seega on vaja välja sõeluda andekamad lapsed, vahendavad ERR Uudised.

2008. aastal ilmunud:

Koolikatsed, agressiivsed vanemad ja rahutud lapsed – Õhtuleht

Artikkel on koostatud vene ajakirjandust refereerides Eesti vene koolide kogemusest lähtuvalt.


Varasemad artiklid:

ETV Valimisstuudio: koolikatsed, õpetajate palgad ja inimpõud – Postimees

ETV Valimisstuudios väitlesid suuremate erakondade esindajad hariduse ja teaduse teemadel. Saates väitlesid reformierakondlane Taavi Rõivas, Tõnis Lukas Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Mailis Reps, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg, rahvaliitlane Jaak Allik, roheline Tanel Tammet ja kristlik demokraat Peeter Võsu. Saatejuhid olid ETV uudistejuht Andres Kuusk ja Eesti Raadio uudistejuht Hanno Tomberg.

Toivo Maimets: Miks mulle ei meeldi koolikatsed? – Päevaleht

Põhjendab, miks talle haridusministrina ei meeldi koolikatsed.

Koolikatsete kaotamine – kas poolt või vastu?

Artikkel paljude inimeste kommentaaridega.

Tõnis Lukas Riigikogu liikmena: “Kui võtame ära filtri mingi kooliastme eest, siis on see vaja paigutada kusagile mujale. Põhimõtteliselt on võimalik ette kujutada, et katseid üldhariduskoolide esimestesse klassidesse astumiseks ei tehta, kuid kindlasti peab tegema muusikakatseid ja ka balletikooli katseid.

Päris ilma katseteta ei saa, aga et kõigis koolides oleks vähemalt üks piirkonnaklass, seda kujutan küll ette.

Haridusministeeriumilt, haridusministrilt ja tema nõuandjatelt ootaksin, et selliste oluliste ettepanekute tegemise eel oleks tõsiselt analüüsitud, kuidas mõjutab nii koolivõrgu arengut kui ka vanemate vabadust lapsele kooli valida juba vastu võetud Riigikogu otsus, et klassis ei tohi olla üle 24 lapse.

See mõju on väga laialdane ja enne kui teha järgmine oluline muudatus, peaks olema selge, kuidas tehtud otsused on juba mõjunud. Seda analüüsi ma näinud ei ole.

Ka mina tegin sellesse eelnõusse muudatusettepanekuid, üks neist puudutab ka katseid. Praegu võib ju gümnaasiumidessegi võtta ilma katseteta ja see on kurjast – gümnaasiumi vastuvõtt peab küll olema valikuline. “

Kogus: Evelin Tamm

Kommentaarid (1)

Inimarengu aruanne 2008

märts 13, 2009 kell 4:47 p.l. · Rubriigid: uurimused ja artiklid

Eesti Koostöö Kogu eestvedamisel toimus 9. märtsil KUMU-s Eesti Inimarengu Aruande 2008 esitlus. Teiste hulgas oli kohal ka Eesti Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves abikaasa Eveliniga.

Aruande toimetajate meeskonda juhtis Marju Lauristin. Lauristin märkis oma ettekandes, et majanduskriisis võiks edudiskursust asendada inimkeskne diskursus, kuid täna on tegemist pigem paanikaga. Kui enne sotsiaalteadlaste näpuviibutused ärritasid, siis praegu kõlab nende sõnum rahustavalt, sest meie elukvaliteet on viimaste aastatega märkimisväärselt paranenud ja oleme tugevamad kui kunagi varem. Siiski on palju probleeme, millest rääkida.

Ene-Margit Tiit peatüki “Eesti Inimarengu indeks ja selle komponendid” toimetaja ja autoreid tutvustas indeksi arvutamise metoodikat ja kolme põhikomponenti. Nendeks on: haridus, kus oleme PISA tulemustest lähtudes häid tulemusi saavutanud; tervis ja eluiga, kus oleme märkimisväärselt ebaedukad (keskmine vanus meestel 67 ja naistel 79) ja elujärg, mis on enam-vähem keskpärane.

Ain Aaviksoo tutvustas peatükki “Tervis ja elukvaliteet”. Positiivsena jäi kõlama mõte, et eestlased elavad jõukamalt ja kauem kui kunagi varem. Siiski toonitas ta laste ja noorte tervisesse panustamise olulisust. Lühikese eluea põhjusena nimetas ta seda, et meie ühiskonnas ja üksikisiku tasemel väärtustatakse inimest liiga vähe. Arvatakse, et jõukuse kasvades paraneb ka inimeste tervis, kuid tegelikult näitavad uurimused, et tervisenäitajad ei parane teatavast miinimumsissetulekust alates automaatselt, vaid selleks on meil vaja rakendada konkreetseid meetmeid. Pigem on vastupidi, et meie vähene tervis võib mingist hetkest hakata pidurdama majanduse arengut. Faktid on kõnekad – Eesti meeste eluiga on sama pikk, kui Euroopa riikides oli 60-ndatel aastatel ja Eesti vene keelt kõneleva mehe keskmine eluiga on võrreldav Euroopa meeste elueaga 50-ndatel aastatel.

Kui vaatame laste tervist, siis nooremates vanuserühmades on tulemused võrreldavad teiste Euroopa riikide tulemustega. Meie suurim probleem on varajane riskikäitumine: näiteks Euroopas kõige rohkem on Eestis noori, kes alustavad suitsetamist juba 13- aastaselt või alustavad kanepi tarvitamist 15-aastaselt. Probleemiks on ka sportimisvõimaluste kättesaadavus, sest kuigi saale ja ujulaid on juurde tulnud, on hinnad ujulates nii kallid, et sportijate määr on jäänud aastatega samaks.

Anu Kasmel lisas siia, et Eesti lastel on viis korda suurem risk hukkuda trauma tagajärjel kui Euroopa parimates riikides. Seega on Eestis elamine lastele terviserisk.

Ain Aaviksoo ettekande lõppakordiks oli mõte, et kogu rahva tervise parandamine on Eesti arengu suurim potentsiaal.

Dagmar Kutsar oli autor ja toimetaja peatükile “Eesti elukvaliteet ja eluga rahulolu rahvusvahelistes võrdluses”. Selle peatüki tulemusel selgus, et Eesti on elukvaliteedilt Euroopa madalaimaid riike, edestades vaid Lätit. Eriti drastiline on raskete kuritegude (mõrvad elanike kohta) näitajad, kus oleme viimasel kohal ja sellest tulenev kodanike turvatunde puudumine, kus oleme samuti viimasel kohal. Meie tervena elatud aastad on kõige vähesemad Euroopas. Põhjuse sellele leiame, kui vaatame tervise- ja sotsiaalkulutuste osakaalu SKT-st. Sotsiaalkulude osakaal SKT-st Eestis on vaid 1% Euroopa kõige enam panustanud riigi sotsiaalkulutustest!

Triin Vihalemm uuris lõimumise ja elukvaliteedi problemaatikat ja hoiatas kolmanda põlvkonna immigrantide protesti-identiteedi kujunemise eest.

Veronika Kalmus kõneles elukvaliteedist tarbimis- ja infoühiskonna kontekstis. Murettekitav oli fakt, et kuigi Eesti peab ennast väga kaasaegseks infotehnoloogia kasutajaks riigiks ja paljud tegevused on liikunud peamiselt Interneti- keskkonda, siis on Eesti inimestest 1/3 neid, kes ei kasuta infotehnoloogilisi vahendeid. 1/3 meie inimestest küll kasutab, ent ei ole aktiivsete loojatena kaasatud, nad on pigem toodete ja info tarbijad. Ainult 10% eestlastest on aktiivsed sisuloojad, siin on oluline ohumärk ka meie haridustöötajatele. Miks inimesed ei tunne, et nad võiksid ise loojatena kaasatud olla?

Uurimusest selgus, et õnn peitub ikkagi rahas, sest informeeritud on jõukamad ja nemad on ka rohkem oma eluga rahul.

Erik Terk esitas ülevaate peatükist “Eesti inimarengust ja sotsiaalsetest riskidest majanduskriisi kontekstis”. Kui vaadata Eesti sotsiaalset kapitali, siis on meil lootust esimesele Euroopa kümnele riigile järele jõuda. “Meile tundub juba täna, et me oleme kangesti head, so käibel on edudiskursus, saavutuste ülehindamine, ületarbimine…” Meie suhteliselt kõrge haridustase muudab tööjõu paindlikumaks, eriti teeninduskeskse majanduse puhul. Erik Terk rääkis, et Eesti positiivne suundumus tulevikus võiks olla loomelinnad välja kujunemine Tallinnast ja Tartust, kuid täna on meie linnad sellest kontseptsioonist veel kaugel.

TõnuViik nimetas eestlaste põhimureks selle, et asjad oleksid korras – ei suudeta pöörata tähelepanu teistele inimestele ja suhetele. Ta leidis, et oleme materialistlikud, so oleme asjade ja mitte inimeste kesksed. Eestlased vajavad positiivseid väärtusi.

Kokkuvõtteks

Mitmeid kordi tõstatus teema edudiskursuse murdumisest ja kriisidiskursuse esilekerkimisest. Inimarengu aruanne 2008 jääb märgiks meie edukaks olemisest, täna räägime juba uute sõnadega, uutest muredest. Kõige olulisem sõnum poliitikutele oli, et ei tohi kärpida tervise ja lastega seotud kulude eelarveid, sest muidu ei ole meil peagi enam maksumaksjaid ja valijaid…

Märksõnad, millele meil tuleb kindlasti tähelepanu pöörata on: lastetraumad, laste arvutikasutamine, laste varajane riskikäitumine, julgus luua infot ja teadmisi, võtta sõna ja avaldada arvamust, venelaste protesti-identiteedi probleem, vaesusriskis üksikemad ja üldse lastega pered.

Eesti Inimarengu Aruanne 2008 on kõigile kättesaadav Koostöö Kogu kodulehelt.

Lisa kommentaar

OMEP Euroopa assamblee 2009 toimub Kreekas

märts 2, 2009 kell 7:53 p.l. · Rubriigid: Koolitused ja konverentsid, koostöö, lasteaed, organisatsioon, uurimused ja artiklid

Kallid kolleegid,

Mul on hea meel kutsuda Teid Kreeka Rahvusliku OMEP Komitee nimel osalema Euroopa regiooni koosolekule ja konverentsile, mis toimub 28. – 30. aprillil 2009 Kreekas Syrose saarel.

Kavas on kolm peamist üritust:
Euroopa regiooni koosolek, Euroopa konverents ja Täidesaatev Komitee. Lisaks toimub mitmeid alaüritusi:
lasteaia külastus, ekskursioon Syrosel, kultuuriprogramm ja palju teisi häid üllatusi.

Me soovime pakkuda võimaluse mitmekülgseks omavaheliseks suhtlemiseks, suhete tugevdamiseks, koostöö edendamiseks ja sõpruseks riiklike komiteede ja Täidesaatva Komitee liikmete vahel.

Kohalik meeskond, mida juhib Markella Paramythiotou, meie sekretär, organiseerib koosoleku ja konverentsi ning lisaüritused.

Palun jälgige vajaliku info saamiseks alljärgnevat veebilehekülge: http://www.omep.gr/europeanmeeting.htm

Kui Teil on küsimusi, palun võtke meiega ühendust: euroconference2009@gmail.com

Kohtumiseni Syrosel!

Soojade tervitustega,
Nektarios Stellakis
Kreeka Rahvuskomitee O.M.E.P. President

Kommentaarid (1)

EECERA 2009 konverents toimub Strasbourgis

märts 2, 2009 kell 7:43 p.l. · Rubriigid: õpetajaharidus, in English, Koolitused ja konverentsid, koostöö, uurimused ja artiklid

Dear Colleague,

I am pleased to announce the 19th EECERA Conference, which will take place in Strasbourg, France 26th, 27th, 28th, 29th August 2009, organized by EECERA the European Early Childhood Education Research Association in collaboration with the french association Le Furet “Early Childhood and Diversity”.

The theme for the 19th EECERA Annual Conference is Diversities in early Childhood education. This theme will be addressed from the perspective of the rights of younger children and their families.The education of young children today is increasingly tackled in variable and complex ways, and the environments in which they live, both at home and in education and care, can be equally variable.

A main goal of the conference is to explore these multiple diversities in Europe and beyond, taking into account the various approaches of research itself, regarding methods, theories and paradigms implemented.

All papers, posters, symposia and proposals for discussion groups on relevant subjects will be considered.

Papers are invited around the following strands (deadline 13th of March):
Diversity linked with migrations
Diversity of languages, cultures, religions and beliefs
Divesity linked with social situations and poverty
Diversity linked to disability or illness
Diversity linked with gender
Diversity in audiences (children, parents)
Diversity in educational contexts (education in the family, media, quality of life, living conditions)
Diversity in services and institutions (both at home and abroad)
Diversity of professionals (including gender)
Diversity in systems and policies of care and education in early chidhood
Diversity in educational practices
Diversity in theoretical references and methodologies.

Keynote speakers :
Dr. Michel Vandenbroeck, University of Ghent (Belgium), co-founder of the European network DECET (Diversity in Early Childhood Education and Training).
Dr. Nacira Guénif-Souilamas, University Paris 13 (France), sociologist of immigration, member of the international project Children Crossing Borders CCB.
Prof. Miriam Rosenthal, Hebrew University, Jerusalem (Israel), author of a well-known cultural approach of child care, family expectations and quality in early childhood education.
Dr. Beata Laciak, University of Warsaw (Poland), author of studies within the Department of Sociology and Rights in the Institute of Applied Social Sciences.
Prof. Martin Woodhead, Open University (United Kingdom) Special Counsellor at the United Nations for the rights of children in Geneva.

For the details of the conference and submission of papers, please refer to the Conference website :
http://www.lefuret.org/19th%20EECERA/Accueil_19th_eecera.html

We look forward to hosting you in Strasbourg !

Sincerely,
Marie Nicole Rubio
Conference Chair

Lisa kommentaar

Euroopa Sotsiaal-Emotsionaalse Kompetentsi Võrgustiku konverents Türgis

märts 2, 2009 kell 7:26 p.l. · Rubriigid: in English, Koolitused ja konverentsid, koostöö, uurimused ja artiklid

Dear Colleague,

We are pleased to announce the Second ENSEC Conference, organized by the European Network for Social and Emotional Competence in collaboration with Bogazici University, the Department of Primary Education. The conference will take place in Izmir, Turkey between the 9th -12th September, 2009.

You are invited to join the practioners, policy makers, and researchers
building emotional and social capital in children and youth at this event. Hundreds of participants engaged in educational provision and effective strategies for the development of children and young people worldwide will be gathering at one of the significant centers of learning in the ancient world-Ephesus.

The 2009 conference theme:- Promoting Social-Emotional Education: Practitioners and Researchers Exploring Evidence Based Practice will provide participants with the opportunity to share research and good practice in this field, and explore together the implications of evidence-based research.

There are four key conference sub-themes:
- Early intervention: building social and emotional competence from early years on through preventive programs
- Successful strategies: building effectiveness in programs and practice through personal and professional development
- Emancipatory research and practice: children and young persons as partners
- Policy and provision: developing national strategies for social and emotional education

We look forward to sharing your insights and actions as teachers, academicians, administrators, and NGO representatives working with children, youth and professionals in related fields and disciplines.

For the details of the conference and submission of papers, please refer to the Conference website : www.ensec2009.boun.edu.tr

The official language of the conference is English.

Looking forward to hosting you in Izmir-Turkey!

Sincerely,
Mine Gol-Guven
Conference Chair

Paper Submission Deadline-March 15, 2009

Mine Gol-Guven, Ph.D.
Assistant Professor
Bogazici University
The Faculty of Education
Department of Primary Education
Preschool Education Program
TURKEY
Office Phone: +90 212 359 7313
Fax: +90 212 359 7032
E-mail: mine.golguven@boun.edu.tr

Lisa kommentaar

Omep Eesti taas aktiivne!

märts 2, 2009 kell 2:18 p.l. · Rubriigid: koostöö, lapsehoid, lasteaed, organisatsioon, uurimused ja artiklid

Olen nii lasteaias, kui nüüd ka lapsehoiuvaldkonnas töötades sageli märganud, kui vähe hoolitakse meil Eestis väikeste laste muredest, alushariduse teemadest või veel vähem lapsehoiu kitsaskohtadest. Sageli ei vääri need teemad haridusfoorumitel märkimist, ministri sõnavõtus esiletoomist, lasteaednikel ja lapsehoidjatel ei ole isegi oma paberväljaannet, on vaid üksikud artiklid Õpetajate Lehe tagumistel veergudel ja kodanikuinitsiatiivil tehtud võrguväljaanne Lasteaed. Selline olukord nõuab lastega tegelevatelt organisatsioonidelt aktiivsemat koostööd.

OMEP on ülemaailmne organisatsioon (asutatud 1948.a.), mille eesmärk on alla 8 aastastele lastele soodsa arengukeskkonna loomine üle maailma. OMEPi esindused asuvad rohkem kui 50 riigis.

OMEP Eesti alustas oma tegevust 1988. aastal Taimi Tulva algatusel. Edasi tegutses organisatsioon Mare Leino, siis Marika Pukki ja Helje Roolaane juhatusel. Viimastel aastatel oli OMEP Eesti tegevus varjusurmas.

2008. aastal osalesin OMEP Euroopa assambleel Slovakkias, et tutvuda organisatsiooni teiste liikmetega üle Euroopa. Huvi Eesti varajases kasvatuses toimuva vastu oli väga suur. OMEPi esindajad Skandinaavia riikides olid valmis nõu ja jõuga meie allorganisatsiooni taaskäivitamisele appi tulema.

19. märtsil toimus Tallinna Ülikooli ruumides OMEP Eesti taasavamiskoosolek. Üritus sai teoks tänu koostööle Lastekaitse Liiduga ning eesmärgiks oli käivitada viimastel aastatel soiku jäänud OMEP Eesti tegevus. 

Kohal viibinud Tallinna Ülikooli, Lastekaitse Liidu, Lapsehoidjate Kutseliidu, Rahvastikuministri büroo, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Alushariduse Nõukogu ja teiste organisatsioonide esindajate arvates on vajadus erinevate käsitluste ja arusaamade kohtumispaiga – foorumi järele, kus ühiselt arutada väikeste lastega seonduvaid probleeme.

Laste arengukeskkond ei ole üksnes lasteaed ja kodu, alates 2007. aastast on loodud Sotsiaalministeeriumi määrusega ka lapsehoiu teenus, lisaks teame kõik meedia järjest kasvavast mõjust laste arengule. Laste mured on väga komplekssed ja lahendused eeldavad valdkondade vahelist tihedat koostööd ja head tahet.

Sellelt ühiselt platvormilt lähtudes sõnastasime organisatsiooni missiooni ja visiooni. Täna on need alles tööversioonid, kuid väljendavad osalejate taotlusi siiski väga ilmekalt.

OMEP Eesti missiooniks on kuni kaheksa aastaste laste arengut soodustava võrgustiku toetamine ja lapsepõlve väärtustamine.

OMEP Eesti on aastaks 2014 varajase kasvatusega tegelevaid organisatsioone ja inimesi koondav, elujõuline ja mõjukas ühendus. Visioon kõlab uhkelt, kuid sageli muutuvad esialgu kaugena näivad eesmärgid tõeks.

Järgmine koosolek toimub 24.märtsil kell 10:00 Lastekaitse Liidu keskuses Märka Last Tõnismäe 3, siis tegeleme juba täpsemate eesmärkide ja tegevussuundade määratlemisega ning valime uue juhatuse. 

Kui oled OMEP Eesti tegevusest huvitatud või soovid sellega liituda, siis anna meile endast märku!

Evelin Tamm
evelin ät nublu.ee

Lisa kommentaar

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.